Autor: Rein Raud
Illustratsioonid: Markus Härma
Ilmumisaeg: 2016
Kirjastus: Paradiis
Lehekülgi: 263
Raamatusari: Seikluskirjanduse kullafond
Tipperdingeli noor krahv Melchior läheb tülli oma isaga ja on sunnitud kodust lahkuma. Kaasa saab ta kolm vanaisalt päranduseks jäänud asja: sadula, sule ja pasuna. Nende abil peab noormees vastu astuma kõigile takistusetele ja seiklustele, mis teda ees ootavad. Oma rännakul kohtub ta ketserist munga Balthasari ja alkeemiku Alexiusega, kellega koos tuleb vastu astuda ülimale kurjusele...
Umbes nii võiks lühidalt kokku võtta raamatu sisu. Alustasin oma blogi sümboolselt Eesti autori raamatuga. Tegelikult ma väga suur Eesti kirjanduse fänn ei ole. On küll mõned kirjanikud, kelle raamatuid ma heameelega loen, kuigi, jah, üldiselt ma väga Eesti autoreid ei loe. Ju minu maitse on siis natuke teistsugune ja suurem osa autoreid sinna lihtsalt ei kuulu. Aga kuna Eesti Vabariigil seisab ees juubeliaasta olen võtnud plaani, et selle ja järgneva aasta jooksul proovin lugeda rohkem Eesti kirjandust kui tavaliselt. Üheks selliseks "pääsukeseks" on ka see raamat. Kuigi ulme ja eriti fantaasiakirjandus on minu lemmikžanr, siis mingil põhjusel ei olnud ma seda raamatut varem lugenud. Ja nii ma ta sealt raamatukogu riiulilt ka kaasa kahmasin.
Üldiselt mulle raamat meeldis, kuigi ju ta vist ikka on mõeldud kõvasti noorematele lugejatele. Kohati hakkasid häirima Rauale iseloomulikud filosofeerimised. Mitte et nad iseenesest kehvad oleks olnud, mõneti päästsid minu jaoks isegi raamatu, andes lihtsale sisule natuke sügavust. Lihtsalt vahel tekkis tunne, et need on sinna kuidagi topitud, et autor saaks mingi oma maailmavaatelise nurga sisse tuua. Ja see salapärane kurjam...Mulle meeldib kui kohe aru ei saa, et kes on kes. Aga muidu kiire ja mõnus meelelahutus tibakese piprase filosoofiaga.
Ah jaa... huvitav kas Hargla leidis oma raamatute peategelase nime just siit raamatust?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar